Malevast - Viru Malev

Viru malev

Viru malev on Kaitseliidu malev, mis tegutseb Lääne-Viru maakonnas. Praegune Viru maleva vastutusala erineb teise maailmasõja eelsest, kuna praegune Lääne-Virumaa hõlmab sõjaeelse Virumaa läänepoolset osa.

Viru maleva staap asub Rakveres Pikk tänav 15. 1927. aastast asus Pikk 15 majas Viru maleva staap, I malevkonna staap, Naiskodukaitse Rakvere linna jaoskonna ruum, Kaitseliidu Rakvere suurtükiväedivisjoni staap ja Viru maleva pealiku korter. Taasloodud Viru maleva staap asub praegu ajaloolise hoone teisel korrusel nagu sõjaeelselgi ajal.

Juhtimine

Viru malevat juhib malevapealik koos staabi ja allüksuste pealikega. Fookuses on valmisolek, väljaõpe ning koostöö partneritega.

Kolonelleitnant

Marek Värk

Ametis alates

28. juunist 2025

Kolonelleitnant Marek Värk alustas teenistust ajateenijana Kaitseväe Peastaabi Autokompaniis 1996. Peale ajateenistust asus ta õppima Kaitseväe Ühendatud õppeasutustes, Kõrgemas Sõjakoolis ning alates 1999. aastast on ta teeninud Kalevi üksik jalaväepataljonis rühmaülemana ja kompaniiülema abina. 2001 aastal omandas pioneerieriala Soomes ja jätkas teenistus Pioneeripataljonis erinevatel ametikohtadel, alates rühmaülemast, kuni pataljoniülemani välja. 2014. aastas teenis ta KVPS J3 mobilisatsioonijaoskonnas ning alates 2015 NATO staabis Kirdekorpuses Poolas. Peale seda jätkas ta teenistust NATO staabielmendis Eestis (NFIU), operatiiv-ja planeerimise jaoskonna ülemana. 2021 osales missioonil Iraagis NMI ning 2022. aastas on ta teeninud Diviisi 2. jalaväebrigaadi staabiülemana. Alates 28.06.2025 Kaitseliidu Kirde maakaitseringkonna ja Viru maleva pealik.

Kolonelleitnant Marek Värk on lõpetanud 2001. aastal Kaitseväe Ühendatud õppeasutuste põhikursuse (ohvitseri I taseme väljaõppe) ning 2007. aastal lõpetas ta keskastmekursuse magistriõppe (ohvitseri II taseme väljaõppe). 2011. aastal lõpetas ta Balti Kaitsekolledži (ohvitser III taseme väljaõppe).

Kolonelleitnant Marek Värk on tunnustatud alljärgnevalt:

03.07.2022 Rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalenu medal
29.01.2020 Kaitseväe Peastaabi teeneterist
15.11.2018 Kaitseväe pikaajalise teenistuse medal
13.12.2012 Pioneeripataljoni rinnamärk
08.11.2012 KL Viru maleva teenetemärk
17.06.2008 1. Jalaväebrigaadi rinnamärk
17.06.2004 Kaitseväe eeskujuliku teenistuse rist

Varasemad malevapealikud

Oskar-Aleksander Raudvere

1925

Friedrich-Karl Pinka

1925-1934

Rudolf-Johannes Lints

1934-1940

Tõnu Järv

1991-1992

Hillar Tint

1992-1994

Mart Puusepp

1994-2005

Kajari Klettenberg

2005-2007

Eduard Nikkari

2007-2012

Lauri Abel

2013-2016

Toomas Väli

2016-2018

Janno Märk

2018-2020

Kalev Koidumäe

2020-2023

Ajalugu

Praegune Viru maleva vastutusala erineb teise maailmasõja eelsest, kuna praegune Lääne-Virumaa hõlmab sõjaeelse Virumaa läänepoolset osa. Lisaks kuulub Jäneda, Lehtse ja Tapa nüüd Lääne-Viru maakonna koosseisu, aga enne II maailmasõda olid need Järvamaa alad. Narva ümbruses tegutses enne okupatsiooni Narva malev. Virumaa idapoolses osas – Ida-Viru maakonnas – tegutseb praegu Kaitseliidu Alutaguse malev.

Viru Kaitseliidu kujunemine 1917–1925

1917. aastal loodi Virumaal Omakaitse, mis tegutses Rakveres ja mitmes maapiirkonnas ning mille ülesandeks oli korra ja rahu tagamine. 1918. aasta augustis alustas kapten Nikolai Reek Viru Maavalitsuse toetusel põrandaaluse sõjalise organisatsiooni loomist. Sügiseks kujunes Virumaale omakaitse juhtide võrgustik ning 15 ohvitserist koosnev varjatud organisatsioon, mis valmistas ette üleminekut Eesti oma sõjalisele juhtimisele.

1918. novembris heisati Rakveres Eesti lipp ning Viru maavalitsus võeti sakslastelt üle. Päev hiljem nimetas kindral Ernst Põdder Reegi Virumaa ja Rakvere Kaitseliidu ülemaks. Varasem omakaitse likvideeriti ning selle liikmetest moodustati Eesti Kaitseliit. Reek avaldas esimese päevakäsu, kutsudes kõiki Eesti ohvitsere end registreerima. Samal ajal alustas ta Rakveres 5. jalaväepolgu formeerimist.

Kaitseliitu astus novembri teisel nädalal kiiresti palju vabatahtlikke – Rakveres üle 200, Narvas mõnikümmend. Kuu lõpuks oli Virumaal ligi 1800 kaitseliitlast. Kuigi organisatsioon tugevnes, nõrgestas seda juhtohvitseride üleviimine Rahvaväkke. 20. novembril määrati Virumaa Kaitseliidu uueks ülemaks Aleksander Aren, kelle abilisena jätkas Georg Voldemar Agger. Kaitseliidu staap paiknes Rakvere postkontori teisel korrusel ning detsembri alguseks saadeti Virumaalt Vabadussõja idapiirile üle 450 mehe.

Viru maleva ametlikuks asutamise ajaks loetakse 1. septembrit 1925, mil selle pealikuks kinnitati major Georg Vaher. Aasta hiljem õnnistati ka maleva lipp.

Viru maleva taastamine alates 1990. aastast

Kaitseliidu taasloomisel 1990. aastal moodustati rajoonide piiride alusel lipkonnad, mille hulgas olid ka Lääne-Viru ja Ida-Viru lipkond. 12. aprillil 1990 loodi nende baasil Viru malev, mille esimeseks pealiku kohusetäitjaks sai Ants Silm. Lääne-Viru lipkonna lipp õnnistati Rakvere kirikus 1990. aasta jõulupühal, Viru maleva lipp aga anti üle 26. oktoobril 1991.

1992. aastal nimetati Lääne-Virumaa lipkond ümber Lääne-Viru malevaks ning 1999. aastal jõustunud Kaitseliidu seadusega kinnistati nimi Viru malev. Organisatsioon kasvas kiiresti ja 2011. aastal registreeriti maleva 600 tegevliige.

tähtsamad kuupäevad

Kaitseliit ja Viru malev 1918-1920

Augustis 1918. a. asus Viru Maavalitsuse sekretäri ettepanekul kapten Nikolai Reek organiseerima põrandaalust sõjalist organisatsiooni.
11. novembril 1918. a. määras kindral Põdder oma käskkirjaga Virumaa Kaitseliidu ülemaks kpt Nikolai Reek‘ i.
20.novembril 1918. a. oli Virumaal 1450 organiseeritud kaitseliitlast 1300 kuulipüssiga, 4 kuulipilduja ja 5600 padruniga.
20. novembril 1918. a. määrati Virumaa Kaitseliidu ülemaks Aleksander Aren (2.09.1885- 20.06.1945) A. Aren tuli Rakveresse õpetajaks 1916. aastal ning 17. aprillil 1917. a. oli valitud Rakvere linna miilitsaülemaks.
16. aprill 1920. a. lõpetatakse üleriigiline Kaitseliidu vahiteenistus ja relvad jäetakse ainult vähestele eriloa saanutele.

Kaitseliit ja Viru malev 1924-1940

18. detsember 1924. a. määratakse sõjaministri poolt Kaitseliidu Viru Ringkonna ülemaks kolonel J. Nurk.
2. veebruar 1925. a. Vabariigi valitsuse poolt vastu võetud Kaitseliidu Põhikirja alusel nimetatakse Viru Ringkond ümber Viru malevaks.
11. märts 1925.a. kinnitatakse sõjaministri käskkirjaga Viru maleva pealikuks major Georg Vaher.
10. juuni 1925.a. alustas tööd Viru maleva naisorganisatsioon, millest sai alguse Naiskodukaitse Viru ringkond.
5. september 1926. a. annetati ja õnnistati Viru maleva lipp.
1. detsember 1928. a. ilmus maleva häälekandja Kaitseliidu Viru Malevlane Nr.1
30. november 1930. a. loodi Noored Kotkad Viru Malev.
10. juuli 1931. a. loeti Viru maleva pealiku käskkirjaga asutatuks Viru maleva Laskurklubi.
7. august 1932. a. asutatakse malevas Kaitseliidu suurtükipatarei.
1932. a. asutati Viru maleva juures Kodutütarde organisatsioon.
6. juuli 1933. a. esimese Kaitseliidu paadi vettelaskmine ja Toila merirühma moodustamine.
1935. a. asutati Viru maleva 10. aasta teenistusmärk. Märgi eesti mõõga käepidemel olev X tähendas vaprat ja ustavat 10. aastast teenistust muistsete eestlaste eeskujul.

Kaitseliit ja Viru malev alates 1990 kuni tänaseni

2. aprill 1990. a. toimus Rakvere muuseumi ruumides Lääne-Viru Kaitseliidu lipkonna asutamiskoosolek. Juhatusse valiti Ants Silm (esimees), T. Vilk, T. Liivsoo, J. Reimann, K. Nirgi, M. Norma, K. Sild.
12. aprill 1990. a. moodustati Kaitseliidu Viru malev, kuhu kuulusid Ida- Viru ja Lääne-Viru lipkonnad. Pealiku kt Ants Silm.
14. november 1990. a. valiti Lääne-Virumaa lipkonna pealikuks Tiit Vilk.
25. detsember 1990. a. õnnistati Lääne-Virumaa lipkonna lipp.
22. august 1991. a. võtab endale Lääne-Virumaa lipkonna pealiku kohustused Ants Silm.
26. oktoober 1991. a. Viru maleva lipu õnnistamine.
13. veebruar 1992. a. maleva esindajatekogu koosolek nimetas Lääne-Virumaa lipkonna ümber Lääne-Viru malevaks.
1. aprill 1992. a. nimetati Lääne-Viru maleva pealikuks Ants Silm.
13. märts 1993. a. määrati Lääne-Viru maleva pealiku kohusetäitjaks Margus Lillemägi.
29. märts 1993. a. määrati Lääne-Viru maleva pealikuks Juhan Hallikmaa.
25. november 1994. a. määrati Lääne-Viru maleva pealikuks kapten Jaak Leipalu.
4. mai 1995.a. alustati Lääne-Virumaal Naiskodukaitse taastamist.
1996.a. võitis Lääne- Viru malev Kaitseliidu päevadel I koha.
3. november 1997. a. asutati “Viru maleva Teenetemärk”.
5. märts 1999. a. Kaitseliidu seaduse jõustumisega nimetatakse Lääne-Viru malev Viru malevaks.
9. oktoober 2000 .a. määratakse Viru maleva pealiku kohusetäitjaks ja 1. juulist 2005. a. maleva pealikuks kapten Lembit Kerve.
7. aprill 2009. a. Viru maleva pealiku kohusetäitjaks saab kapten Rudolf Jeeser.
1. september 2011. a. Viru maleva pealiku kohusetäitjaks saab kapten Rein Luhaväli.
1. september 2012.a. Viru maleva pealikuks saab major Marek Laanisto.
19. märts 2013.a. Rakvere üksikkompaniist saab Rakvere malevkond.
29. august 2015.a. KL ülema kk Tapa üksikkompanii saab Tapa malevkonnaks.
02. september 2015.a. Tapa malevkonna pealiku ametikohale määratakse Urmas Lindma.
14.veebruar 2017.a. Tapa malevkonna pealiku ametikohale määratakse Margo Märtsin.
12. november 2017.a. Viru maleva pealikuks saab kolonelleitnant Viktor Kalnitski.
06. mai 2019.a Rakvere malevkonna pealiku ametikohale määratakse Janek Levin.
12. august 2019.a Viru malevapealiku ülesandeid täidab major Andrus Reinstein.
09. november 2019.a Viru maleva pealikuks saab kolonelleitnant Jaanus Ainsalu.
13. märts 2020.a. Tapa malevkonna pealiku ametikohale määratakse Aare Palmsalu.
19. veebruar 2024.a. Kadrina malevkonna pealiku ametikohale määratakse Hannes Kaldmaa.
28. juuni 2025.a. Viru maleva pealikuks saab kolonelleitnant Marek Värk.

Sümboolika

Tallinna maleva sümboolika on kujunenud enam kui sajandi jooksul ning sümboliseerib pealinna kaitsjate järjepidevust, väärikust ja ühtekuuluvust. Meie sümboolika hulka kuuluvad maleva lipp, käeside, käeembleem, teenetemärk ning kursusemärgid, mis kõik kannavad edasi traditsioone ja ühtset visuaalset identiteeti.

Maleva lipp

Tallinna maleva lipu saamine 15. novembril 1925 oli üks olulisemaid tähiseid maleva kujunemisel. Lipu esikülg kannab Tallinna linna värve. Kolm korduvat sinivalget triipu, ning varda poolsel küljel paikneb tammelehtedest pärjaga ümbritsetud riigivapp kuld-sinises sõõris valgel taustal. All on Eesti trikoloor ja kuupäev 11. XI 1918, mis tähistab Eesti Kaitse Liidu asutamist.

Lipu tagaküljel on linna värvide taustal Kaitseliidu embleem – riigivappi kaitsev kotkas. Vasakul servas on trikoloor ja lipu saamise aasta „1925“.

Lipp taastati ja pühitseti uuesti 23. juunil 1992.

Kaitseliitlase sõduribaaskursuse lõpetamise märk

lõpetamise

Kaitseliitlase tankitõrjegranaadiheituri lõpetamise märk

lõpetamise

Kaitseliitlase kuulipilduri erialakursuse lõpetamise märk

lõpetamise

Kaitseliitlase sidemehe erialakursuse lõpetamise märk

lõpetamise

Kaitseliitlase jaosanitari erialakursuse lõpetamise märk

lõpetamise

Vormidetailid

Maleva liikmete vormielementideks on embleemid, kraemärgid ja käepaelad, mis eristavad allüksusi ning kursusejärgseid pädevusi. Nende kaudu on võimalik tuvastada üksuse kuuluvus ning saavutatud väljaõppetasemed.

Väljaõpe

Väljaõppe aluseks on põhimõte, et iga kaitseliitlane peab olema valmis tegutsema nii iseseisvalt kui ka meeskonnas. Väljaõpe tagab, et igal üksusel on oskused täita oma ülesandeid nii rahuajal, kriisiolukorras kui ka sõjaajal. Läbimõeldud ja mitmetasandiline väljaõpe moodustab Tallinna maleva operatiivse selgroo.

Tallinna malevas toimuvad väljaõpped aastaringselt – alates sõdurioskuste baaskursusest ja üksuse taseme taktikaõppustest kuni allohvitseride ning rühmaülemate taseme koolitusteni.

Väljaõpe arendab kaitseliitlaste tulejuhtimist, liikuvust, otsustusvõimet, koostööd ning valmidust tegutseda keerulistes olukordades.

Oluline roll on erialakoolitustel:

meditsiin, side, pioneeriõpe, droonide kasutamine, luure, logistika, juhtimine, laskmine.

Õpe toimub Tallinna maleva harjutusaladel, Männiku lasketiirus, Kaitseväe Keskpolügoonil ja üleriigilistel suurõppustel.

Lisainfo

Baaskursus – iga kaitseliitlase algus

Erialaõpe

Peale baaskursust toimub spetsialiseerumine – iga kaitseliitlane õpib oma ametikoha oskused. Erialakursused kestavad tavaliselt 2–3 nädalavahetust ning hõlmavad:

Koostööharjutused

Erialaõppele järgnevad allüksuse tasandi koostööõppused:

Laskeväljaõpe

Alates 2004. aastast toimub laskeväljaõpe Tallinna maleva Männiku lasketiirus, kus tegutseb ka laskespordiklubi MäLK.

Väljaõppe planeerimine ja kord

Tallinna malevas juhindutakse:

Laupäevase väljaõppe ettevalmistus ei alga mitte päev varem, vaid vähemalt 2 nädalat varem.

Kõik taotlused ja dokumendid saadetakse: tlnvaljaope@kaitseliit.ee ning koopia allüksusele.

Väljaõppe kontroll toimub dokumendi „Sõjaväelise väljaõppe korraldamise kontroll Kaitseliidus“ alusel.

Asukoht ja saabumine

Tallinna maleva enamik väljaõppeid algab aadressil Plangu 4. Saabuda on soovitatav ühistranspordiga, sest värava ette parkimine takistab liiklust.

Võta kaasa isikut tõendav dokument.

Kasulikku infot

Liitu Viru malevaga.

Panustades liikmete vaba aega, kaitsetahet ning sõjalisi ja tsiviilkompetentse, seisame Eesti iseseisvuse, turvalisuse ja heaolu eest.