Riviõpet viis läbi major Kasemets, abiks oli staabiveebel Land. Vaatamata saabunud suvesoojale jõuti paraadimarssi läbi harjutada 5-6 korda – selgeks said liputoimkonna tegevus, rivisamm ja tervitused.
Pärast lõunapausi jäädi Kaitseliidu ülema saabumist ootama ja aeg sai sisustatud OG Elektrale kuuluvat helikopterit uudistades. Kohtumiseks koguneti Jahedasse kergendust pakkuvasse angaari, kus imetleti Oleg Grossi nostalgiliste autode kogu.
Ja nüüd saabuski hetk, mida võiks nimetada filmiklassikat tsiteerides "Pealik peab kõnet". Kõne oli ülesehituselt suurepärane. Sellest saaks hea õpikunäite sellest, kuidas pidada inspireerivat ja tunnustavat kõnet (see oli küll juba loengumõõtu kõne, kolmveerand tundi) kaitseliitlastele.
Kõne oli väga sisutihe. Kindralmajor Kiili alustas Kaitseliidu ajaloost ja saamise taustast. Seejärel suundus teema kodanikuinitsiatiivi tähtsuse juurde. Kaitseliidu ülem pidas oluliseks rõhutada, et Kaitseliit ei lõpe lihtsalt vormi ja relvadega, nagu tihti kiputakse arvama. Oluline on kaitsetahe ja et just ka niiöelda tavainimesed oma suure kaitsetahtega on need, kes on olulised. Ta rõhutas veel, et kellelgi ei ole õigust võtta ära meie õigust riiki kaitsta ja et õigus on tugevam emotsioon kui kohustus. Samuti on tähtis kõikvõimalike igapäevaoskuste olemasolu, mis annavad ka lisaväärtust.
Kindralmajor Kiili tsiteeris ka sõjaajaloo klassikut Sun Tze-d: "Tunne iseennast ja oma vastast, siis sajas lahingus sind ei lööda". Nagu aru võib saada, pidas ta silmas, et vaenlast peab tundma ja olema pidevalt kursis kõigi tema trikkidega.
Klassikalise küsimuse peale: "Kas NATO kaitseb meid?" vastas kindralmajor Kiili, et see on vale küsimus. Küsima peaks, kas NATO kaitseb ennast? Vastus - kes ei kaitseks?
Autor: Eneli Kais
Foto: Ellu Mumm
kaitseliit.ee
Telefon: +372 7179605
Faks: 717 9600
