Teksti suurus:
A A A

Tartu Rahu 104

02.02.2024
Täna. 2. veebruaril, tähistatakse kõikjal üle Eesti Tartu Rahu 104. aastapäeva. Rakvere Vabadussõja mälestussamba jalamile paigutas pärja ja küünla Kaitseliidu Viru maleva väljaõppeülem major Meelis Kütt, Viru maleva esimene pealik kapten Ants Silm ning Naiskodukaitse Viru ringkonna, Noorte Kotkaste Viru maleva ja Kodutütarde Viru ringkonna esindajad. Mälestusteenistust pidas Rakvere Kolmainu kiriku õpetaja ja Viru maleva kaplan Tauno Toompuu.
Pildigalerii tänasest: https://www.facebook.com/photo/?fbid=762339985923664&set=pcb.762341869256809

Rakvere linnavalitsuse poolt korraldatud mälestusüritusel osales peale linnapea ja volikogu esimehe ka Lääne-Virumaa Omavalitsuste Liidust, kaitseliitlased Einar Vallbaum ja Sven Hõbemägi, Politsei- ja Piirivalve ning Pääste esindajad, ligi paarkümmend Rakvere koolide õpilast ja linnakodanikud.

Mälestusteenistusi peeti Lääne-Virumaal ka mujal. Kaitseliitlased, naiskodukaitsjad, noored kotkad ja kodutütred osalesid veel Viru-Jaagupi kalmistul Vabadussõja mälestusamba juures ja Tapa linnas vanal kalmistul toimunud Tartu Rahu 104. aastapäevale pühendatud mälestusteenistusel. Tapal toimub täna õhtul kell 18 vestlusõhtu militaarkunsti eripäradest Tallinna Linnamuuseumi töötaja ja maalikunstnik ning kaitseliitlase Karl- Erik Talvetiga.

2. veebruaril 1920 allkirjastasid Eesti Vabariigi ning Nõukogude Venemaa esindajad Tartus rahulepingu, milles Venemaa tunnustas Eesti iseseisvust. Rahulepinguga lõpetati kahe riigi vaheline sõjaseisukord ning määrati kindlaks Eesti ja Venemaa vaheline riigipiir.

Esimese ettepaneku Eesti ja Nõukogude Venemaa vahelise vaherahu sõlmimiseks esitas Nõukogude Venemaa 25. juulil 1919. Eesti ja Venemaa rahusaatkonnad saabusid Tartu 4. detsembril 1919. Läbirääkimised kestsid kuni 1. veebruarini 1920, mil lepingu tekst sai lõplikult paberile. Tartu rahulepingule kirjutasid Eesti poolt alla Asutava Kogu liikmed Jaan Poska, Ants Piip, Mait Püüman, Julius Seljamaa ning kindralmajor Jaan Soots.