Täna. 2. veebruaril, tähistatakse kõikjal üle Eesti Tartu Rahu 103. aastapäeva. Rakvere Vabadussõja mälestussamba jalamile paigutas pärja ja küünla Kaitseliidu Viru maleva staabiülem major Kalle Kalme koos staabiliikmetega, samuti asetasid pärja Viru maleva esimene pealik kapten Ants Silm, Naiskodukaitse Viru ringkonna, Noorte Kotkaste Viru maleva ja Kodutütarde Viru ringkonna esindajad. Mälestusteenistust pidas Rakvere Kolmainu kiriku õpetaja ja Viru maleva kaplan Tauno Toompuu.
Rakvere linnavalitsuse poolt korraldatud mälestusüritusel osales peale linnapea ja volikogu esimehe ka Viroli tegevjuht ja kaitseliitlane Sven Hõbemägi, Politsei- ja Piirivalve ning Pääste esindajad, ligi paarkümmend Rakvere koolide õpilast ja linnakodanikud.
2. veebruaril 1920 allkirjastasid Eesti Vabariigi ning Nõukogude Venemaa esindajad Tartus rahulepingu, milles Venemaa tunnustas Eesti iseseisvust. Rahulepinguga lõpetati kahe riigi vaheline sõjaseisukord ning määrati kindlaks Eesti ja Venemaa vaheline riigipiir.
Esimese ettepaneku Eesti ja Nõukogude Venemaa vahelise vaherahu sõlmimiseks esitas Nõukogude Venemaa 25. juulil 1919. Eesti ja Venemaa rahusaatkonnad saabusid Tartu 4. detsembril 1919. Läbirääkimised kestsid kuni 1. veebruarini 1920, mil lepingu tekst sai lõplikult paberile. Tartu rahulepingule kirjutasid Eesti poolt alla Asutava Kogu liikmed Jaan Poska, Ants Piip, Mait Püüman, Julius Seljamaa ning kindralmajor Jaan Soots.