Tapa malevkond

Tapa malevkonna tutvustus ja kontaktid 
                 
   
 

Tapa malevkonna pealik
Aare Palmsalu
aare.palmsalukaitseliit.ee
5108262

Tänane Tapa malevkond hõlmab endast Tapa valda, Väike-Maarja valda ja osa endisest Laekvere vallast.
Liikmeid on hetkeseisuga ligi üle 250. Osaletakse nii õppustel, isamaalistel üritustel, aga ka omavalitsuste tasemel tihedas kogukondlikus koostöös.

Liitumisinfo: https://viru.kaitseliit.ee/et/astu-kaitseliitu
Pilte üritustest: avatud uste päev Tapa linnapäeval 7.08.2021

Ajaloost ja malevkonna kujunemisloost
12. novembril 1918 asutati Rakveres Virumaa ja Narva Linna Kaitseliit ning esimeseks ülemaks määrati alampolkovnik Nikolai Reek. Esimeses käskkirjas nõuab N.Reek kõigi eesti ohvitseride ilmumist Kaitseliidu büroosse registreerumiseks. Samas määrab ta ka organiseerijad kohtadel ja Tapa ning Kadrina jaoskonda asub juhtima alamkapten Kivilo.

Uus Kaitseliidu tõus algab peale enamlaste detsembrimässu ning 19. jaanuaril 1925 kogub esimesed viis linnakodanikku reservsõjaväeametnik August Nurm ja alustab Kaitseliidu taasloomist. Tapa Kaitseliit allub nüüd Järva malevale.  7. märtsil 1925 nimetatakse Tapa jaoskond malevkonnaks. 1. juunil 1925 kuulus malevkonna koosseisu Tapa, Lehtse, Ambla, Nõmküla, Albu ja Aegviidu kompaniid ning aasta lõpuka oli Tapa malevkonnas 470 liiget. Tapa kompanii koosseisu kuulused õhukaitse raskekuulipilduja patarei, gaasikomando ning raudtee üksikrühm. 19. jaanuaril 1930 Tapa malevkonna 5. aastapäeva pidustustel anti üle malevkonna lipp. 3. veebruaril 1930 lahkus A. Nurm malevkonna pealiku kohalt ja  tema asemele asub Oswald Stokeby kuni 1. aprill 1934. 8. jaanuaril 1933 moodustati Tapa üksik raskepatarei leitnant J. Adel `i juhtimisel. Aprillis 1936 moodustati Tapa kompanii juurde jõuvankrite jagu. Edasi juhib Tapa malevkonda kapten Eduard Reitkam. Tapa malevkonda kuulus ka ratsaeskadron mis hiljem sai nimeks Ambla eskadron.
 
Kaitseliidu taasloomine Tapal ning Tapa malevkonna tegevuse alguseks on 6.juuni1990.a. Tapa linna raamatukogus kogunes initsiatiivgrupp Boris Krõlovi algatusel, kes ka valiti malevkonna pealikuks. Pealiku abiks valiti Arend Pikkoja.  16. novemril 1991.a. kinnitab Kaitseliidu ülema päevakäsk nr  26 Tapa malevkonna pealikuks B. Krõlov`i.

Pealikud
Esimesteks jaopealikuteks valiti B.Krõlov, Jaan Viktor, Jüri Härma ja Tõnu Maripuu, laekuriks Valter Tuuling ja spordipealikuks Margus Lillemägi. Järgmiseks malevkonnapealikuks määrati 10. juulil 1992 Margus Lillemägi ja abiks Rain Sepping. 25. novembril 1992 määrati  malevkonna pealikuks Are Övel. 23. juulist 1996 määratakse malevkonna pealikuks Rain Sepping.  Sellel ametipostil jätkavad veel Jaan Viktor, Urmas Lindma, Margo Märtsin ja Aare Palmsalu.

Asukoht
1993. aasta suvest tekkisid struktuuri Tapa lahingrühm ja sisekaitserühm ning Tamsalu lahingrühm. Peavarju on malevkonna juhtkond saanud Tapa linnavalitsuse maja kolmanda korruse ühes toas, seejärel Tapa miilitsaosakonna majas. Uuesti koliti linnavalitsuse keldrisse kaitseliitlaste ühiskondlikus korras taastatud ruumidesse. Ka raudtee polikliiniku vana hoone on aastaid olnud kaitseliitlaste käsutuses. Kui Päästeamet sai uhiuue hoone, alustasid kaitseliitlased taotlust vana vabatahtliku tuletõrje maja saamiseks oma valdusse. Aastaid väldanud asjaajamine lõppes vabatahtlike kaitseliitlaste saamisega vabatahtlike tuletõrjujate järglasteks selles majas.