Narvas, Peetri platsil toimunud relvarahu aastapäeva tähistamisest võttis osa Eesti Kaitseväest 1. jalaväebrigaad, Kaitseliidust Kirde maakaitseringkond, liitlaste lahingugrupi üksused, Politsei- ja Piirivalveamet, Pääste, Maksu-ja Tolliamet, Vanglateenistus, kohalike omavalitsuste esindajad jt piirkondlikud organisatsioonid. Kaitseliitu esindas Narvas Kirde maakaitseringkond koos oma kõigi nelja maleva (Alutaguse, Järva, Jõgeva, Viru) liputoimkondadega ja Noorte Kotkaste Alutaguse, Järva ja Viru maleva noortega.
Pildigalerii:
https://www.facebook.com/photo/?fbid=529752835849048&set=pcb.529754029182262
Üritus algas vaikuseminutiga, millega mälestati Eesti Vabadussõjas langenuid. Kõnet pidas Eesti Vabariigi President Alar Karis ja Narva linnapea Katri Raik. Peale piduliku rivistust, kõnesid ja marssi, toimus 1. jalaväebrigaadi poolt korraldatud sõjamasinate näitus, oma tehnikat näitasid ka liitlased, PPA ja Pääste. Kaitseliidu Kirde maakaitseringkonna Alutaguse maleva kaitseliitlased ja Alutaguse ringkonna naiskodukaitsjad, koos maleva noorkotkaste ja ringkonna kodutütardega, pakkusid omalt poolt kuuma suppi ja teed, tutvustati Kaitseliidu igapäevast tegevust ja näidati huvilistele ka käsitulirelvi. Peale Peetri platsil toimunud üritusi, suunduti Siivertsisse ja Riigikülla, kus Vabadussõja sammaste jalamitele asetati pärjad ja küünlad.
Kirde maakaitseringkonna iga maleva tegevuspiirkonnas tähistati samuti relvarahu aastapäeva, Viru malevas tehti seda kaitseliitlaste toel ka Rakveres, Tapal, Viru-Nigulas ja mujal.
Eesti Vabadussõda kestis ajavahemikus 28. november 1918 kuni 3. jaanuar 1920 Nõukogude Venemaa ning 1919. aasta juunis ja juulis Landeswehri vastu. Vabadussõjas osales Eesti poolel lisaks liitlasvägede sõduritele ja paljudele vabatahtlikele 74 505 võitlejat. Eesti väed kaotasid Vabadussõjas kokku üle 6000 inimese, neist 3588 otseses lahingutegevuses. Vabadussõja tulemusel tõrjuti Punaarmee Eestist välja ja Tartu rahulepinguga 2. veebruaril 1920 tunnustas Nõukogude Venemaa Eesti riiklikku iseseisvust.