Rohkem kui meenemünt ehk KiMKRi sai endale uue mündi

Kuna KL koosneb paljuski vabatahtlikest, organisatsiooni keskmeks on inimene, siis tunnustamine oluline osa organisatsioonikultuuri arengus ja ühtekuuluvustunde hoidmises. Kaitseväes ja Kaitseliidus omad tunnustamisetraditsioonid, jagatakse teenetemedaleid, münte, meeneid, tänukirju ja muid ergutusi. Müntidel siinkohal, on „laiguliste“ seas väga oluline roll. Kuna nüüd on ka Kirde maakaitseringkonnal oma värskelt vermitud münt, siis on viimane vajalik kild organisatsiooni sümboolikamosaiigis olemas.

2021. aasta novembris, vahetult peale õppust Põhjakonn ja LÕK´i Okas, kinnitas Kirde maakaitseringkonna ja Viru maleva pealik Jaanus Ainsalu KiMKRi kergejalaväe mündi statuudi. Korraldusaktiga kehtestati KiMKRi kergejalaväe mündi kirjeldus, väljastamise- ja kasutamise kord. Millega on tegu ja miks on see ringkonnale oluline ?

Mündiga tunnustamise eesmärk KiMKR´is

KiMKRi kergejalaväe mündiga tunnustamise eesmärk on väärtustada kaitseliitlasi, kes näitavad teenistuses ja eritingimustes ka väljaspool teenistust kergejalaväelasele omaseid väärtusi nagu initsiatiiv, pühendumine ülesande täitmisele ja teenistuse asetamine oma isiklikest huvidest kõrgemale. Samuti on eesmärgiks väärtustada KiMKR alluvuses olevate tegevväelaste, vabatahtlike kaitseliitlaste, reservväelaste ja naiskodukaitse liikmete osalust, panust ning pühendumist sõjalisse riigikaitsesse.

Mündi kirjeldus

Tehniline kirjeldus (joonistel reaalkujutis): 1) Mõõtmed: paksus: 3,5 mm; sulam: pronks; kolmnurga külje pikkus: 50 mm; 2) Münt on võrdhaarne kolmnurkne, mille iga tippu ühendavad sirglõigud kirjeldavad ühte kergejalaväe väärtust ja moodustavad kokkuvõttes ühise terviku; 3) Münt koosneb kahest küljest: esiküljel – KiMKR embleem koos klassi värviga karabiinidega (kuld,  hõbe, pronks); tagaküljel - Kiri „EESTI EEST SURMANI“ ning järjekorra number.

Sümbolite kirjeldus ja tähendus

Sümbolid kujundavad ning selgitavad organisatsiooni põhisõnumit, eesmärke ja ajalugu. Nad võivad, aga ei pruugi olla visuaalselt seotud tegevuspiirkonna sümbolitega. Kuid ometi on neis varjul ühendavad nö sisemised jooned, mis muudavad kujutise embleemil elavaks ja selgeks ning organisatsiooni põhisõnumit kandvaks. Võõraste sümbolite kasutamine Eesti kultuuriruumis pole tavaline, kuid kui ta langeb kokku organisatsiooni sisuliste eesmärkidega, võib toimuda sünergiline võimendus.

Embleemil on kasutatud kolme põhivärvi: sinist, musta ja valget, mis viitavad Eesti riigi- ja rahvusvärvidele. Lisaks tähistab must ohuolukorda ja selle lahendamiseks vajalikku mõistmist ning vastupidavust; sinine on usu ja hea tahte tunnusvärv; hõbedane (mille asendusvärvus on valge) märgib tarkust, ausust ja ustavust.
Embleemi ülaosas olev sinine kolmnurk sümboliseerib Termopüülide lahingut 480a. eKr (Λ – on olnud Sparta sümboliks).

Seega, peasümbol kannab endas sisulist ühendust Termopüülide lahingu ning Eesti Vabadussõja murdelahingute ja Viru rinde pealetungi vahel, sümboliseerimaks võitlusi, kus väikesearvulised väeüksused sõdivad edukalt, ennastsalgavalt, tarmukalt ja visalt ülekaaluka vastase vastu. Sparta tüüpi muinaskiiver embleemi keskel jätkab läbiva Termopüülide teema kandmist ja sümboliseerib jõudu, kaitset ja haavamatust ning on kodumaakaitsjate üksuste visa ja eduka võitlemise üldsümboliks.

Ristatud karabiinid mündil, sümboliseerivad jalaväge (antud kontekstis kergejalaväge), karabiinide värv aga sümboliseerib mündi klassi (1. kuld, 2. hõbe ja 3 pronks).

Mille eest ja kellele kergejalaväe münti omistatakse ?

Vormilised nõuded
Kergejalaväe münti väljastatakse ainult KiMKR SA koosseisu kuuluvale kaitseliitlasele või naiskodukaitse liikmele, kes on täitnud vastavad nõuded. Kergejalaväe münt väljastatakse KiMKR ülema käskkirja alusel koos vastava tunnistusega. Ettepaneku kergejalaväe mündi väljastamiseks teeb SA struktuuriüksuse ülem, kes peab põhjendama oma üksusesse kuuluva kandidaadi vastavust, vastutab samuti nõuete täitmise ja arvestuse eest. Kergejalaväe münt antakse üle ainult nominendi allüksuse ees, rivistusel ja KiMKR ülema poolt. Üldtingimused kehtivad kõikidele kandidaatidele, täiendavad tingimused kehtivad ainult SA ametikoha põhiselt.

Sisulised nõuded kandidaadile
Nõuded on liigendatud erinevatel tasanditel: üldnõuded, täiendavad nõuded reakoosseisule (laskur; erialalaskur TT, KP; erialaspetsialist, meedik jne) ja täiendavad nõuded ülematele. Sõel kandidaadi jaoks, on üsna tihe, mis omakorda kannustab kaitseliitlast senisest rohkem panustama. Näiteks reakooseisu liikmel on kokku 8 üldnõuet, lisaks oma erialaline täiendav panus. Ei saa mainimata KL ühte põhiomadust, milleks on vabatahtlikkus ja sealhulgas on oluline uute liikmete värbamine.

Kui keeruline on münt välja teenida ? Selleks, et teenida välja näiteks pronksmünt, tuleb olla KL SA koosseisus vähemalt 2 aastat; võtnud 2 aasta jooksul osa keskmiselt vähemalt 3 (1 üritus = vähemalt 48 h või rohkem) SA VÕ üritusest; laskurklassi II klassi laskur – 3 x 10  100 m sõjapüssist; toonud KL koosseisu vähemalt 3 aktiivset liiget, kes kuuluvad SA koosseisu; KL liikmemaks on makstud; individuaalvarustus ja relvastus on korras ning komplekteeritud; sooritanud, positiivsele tulemusele, tegevväelastega samadel alustel, kehalised katsed + vastavalt erialale 1-2 täiendavat nõuet.

Kõikides klassides (kuld, hõbe, pronks) on üldnõuetes sarnased teemad, kuid panused on suuremad. Seega, kuigi üksjagu pingutamist on, siis autasu on ka vääriline, mille nimel pingutada. Pealegi ilus.

„Seda münti ei anta niisama, vaid konkreetsete saavutuste eest. Seda ei saa ükski kollektsionäär ega väljaspool KiMKRi SA koosseisu olev inimene. Nõuete täitmine näitab otseselt ka seda, kes panustab Eesti riigikaitsesse rohkem, kui tavaline reakaitseliitlane. Mündi saavad endale välja teenida kaitseliitlastega võrdväärsetel alustel ka naiskodukaitsjad“, ütles uue tunnustussüsteemi üks väljatöötajatest, KiMKRi ringkonnaveebel Ott Sepp.

Kogu hindamissüsteemis on üks erand, täpsemalt hõbemündi osas. KiMKR ülema otsusega võib hõbedast münti omistada erandjuhul kaitseliitlasele, kes on näidanud ülesse erakordset kergejalaväe väärtuste järgmist teenistuses või väljaspool teenistust erakordsetes tingimustes.
 
Kergejalaväe mündi kasutamise eritingimused ehk „reamees/naine saab peolauas sõna“

Kergejalaväe münt on personaalne, individuaalse pühendumise eest omistatud tunnustus ja selle edasiandmine (välja arvatud pärandamine) ja müümine teistele isikutele on keelatud. Madalama klassi kergejalaväemündi välja teeninud kaitseliitlasele võib nõuete täitmise korral omistada kõrgema klassi kergejalaväe mündi. Kergejalaväe münti hoitakse vormi vasakpoolses rinnataskus või riiulis/töölaual esinduslikul kohal karbis.

Et eriliselt tunnustada nominentide pühendumist teenistusele on, KiMKR, maleva või allüksuse ühisel seltskondlikul üritusel järgmised reeglid: esimese mitteametliku toosti, pärast ürituse ametliku osa lõppu, teeb kõrgema klassi mündi omanik. Esimene jook (mündi omanike valikul) on kõikidele mündi omanikele allüksuse liikmete kulul. Seega, mündiomanikust reamees/naine saab ehk kord öelda: „Proosit, austet ohvitserid“. Kas pole privileeg või mis?

KiMKRi ja tema sümboolikaga seonduv on nähtav siit: https://viru.kaitseliit.ee/et/kirde-mkr