Riigikaitseõpetus on põnev ja mitmekülgne valikõppeaine koolis. Huvi selle järele on noorte seas järjepanu kasvanud, kuni selleni, et mitmes koolis on see kohustuslik kõikidele gümnasistidele, sh neidudele. Valdavalt on siiski tegemist veel valikainega.
Rutja õppeväljakul, kus riigikaitselaager 6.-10. juunil toimus, osales kahes vahetuses, 3- päevases laagris, kokku üle 350 noore 14 –st koolist Lääne-Virumaalt, Tallinnast ja Harjumaalt. Koolitusi viisid läbi Viru ja Harju malevate kaitseliitlased, 1. jalaväebrigaadist Scoutspataljoni instruktorid ning teised erinevate elualade eksperdid.
“ Alates 2022. aastast on peamiseks välilaagri korraldajaks Kaitseliit, samuti panustavad kaitseliitlased suuresti ka koolides riigikaitseõpetuses teoreetilise poole õpetamisel. Välilaager annab vajaliku ja praktilise kogemuse, kuidas valmis olla erinevateks olukordadeks. Selleks osas on kaitseliitlastel väärtuslikke kogemusi küllaga, mida noortega jagada, “ ütles Viru maleva väljaõppesektsiooni ülem Meelis Kütt.
Ringkoolituste käigus õppisid noored välitelkide püstitamist ja välilaagriga seotud olmerutiini. Viidi läbi ohutus- ja relvaõpe ning demolaskmine, lisaks õpetati erinevaid liikumisviise maastikul ja maskeerimist. Topograafia alased teadmised ja orienteerumine maastikul, tundub pealtnäha lihtne, kuid noortel pusimist oli ning nii mõnigi grupp kulutas numbrite rägastiku ja põõsaste vahel ekseldes üksjagu aega. Esimese laagri emaabiõppes pöörati tähelepanu sellele, milliseid meditsiinitarbeid matkale kaasa võtma. Väga olulise aspektina toodi välja ka südame töös hoidmise oskust kuni kiirabi saabumiseni. Teise laagri meditsiiniõppes tutvustati noortele kannatu hooldust, žguti paigaldamist, erinevaid võimalusi rätikuga vigastatud jäseme fikseerimisel, kannatanu kandmisviise ja palju muud vajalikku. Esimeses laagris, kus toimus ka ellujäämisõpetus, tutvustati noortele metsas hakkama saamiseks vajalikke toiduratsioone, nutikaid tuletegemise viise, samuti püstitasid noored endale telkmantlist ulualuse. Kuigi laagrilistele anti korralikult Naiskodukaitse Viru ringkonna vabatahtlike kokkade poolt sooja toitu, siis noored said ka omal käel kogemuse, kuidas piiritusepõletiga tuli üles teha, katelokiga vett keeta ja kuivtoidupakist leitust midagi maitsvat vahepalaks valmistada.
Noorte tagasiside oli valdavalt positiivne, huvi pakkus kõik, mida instruktorid õpetasid. Kuigi riigikaitseõpetus on koolides õppekavas valdavalt valikainena ja vabatahtlik, siis tänavu Rutjal väilaagris olnud noortel, on selle kohta oma arvamus.
„Riigikaitselaager on kasulik ja vajalik ning sellest võiksid osa saada kõik koolinoored“, ütlesid Markus Nõlvak Kadrina Keskkoolist ja Ainar Tropp Rakvere Gümnaasiumist. Jana Katre Ojasoo Tapa Gümnaasiumist lisas, et nende koolis on see noormeestele kohustuslik. „Meie koolis direktor otsustas, et kõik noored, sh ka neiud, peaksid läbima riigikaitseõpetuse“, ütlesid Emilia Alijeva ja Lilia Lagunova Lasnamäe Vene Gümnaasiumist. Berit Vainu Kose ühisgümnaasiumist valis riigikaitseõpetuse tänu koolikaaslaste soovitustele ja ka seetõttu, et see tundus põnev väljakutse. Samast koolist Daniel Paul Palgi lisas, et teda on riigikaitse temaatika juba pikemat aega huvitanud ja ta on mõelnud ka kaitseväelase elukutse peale.
Riigikaitseõpetuse läbiviimist toetavad Kaitseministeerium ja Kaitseressursside Amet.