10. jaanuaril, toimus Rakvere Galeriis Merike Jürjo koostatud raamatu „Kaitseliidu ajalugu 1924-1940” esitlus. Huvilised, kes kohale tulid, said peale tunnise loengu raamatu saamisloost ja sisust, lisaks autori ahjusooja pühenduse vastsoetatud raamatusse.
Kaitseliidu ajaloo võib tinglikult kokku võtta kolme tegevusperioodina: Kaitseliidu loomine 1918 kuni 1920, 1924-1940 ja alates 1989 kuni tänaseni. Raamat käsitleb just teist ja väga vastuolulist perioodi, mis lahkab peale kaitseliitlaste, naiskodukaitsjate ning ka teatud määral noorte kotkaste ja kodutütarde tolleaegseid toimetusi, ka teise tegevusperioodi tekke ja ka organisatsiooni kurba likvideerimisaega. Oli ju valus kogemus noorel vabariigil 1924 detsembrikuus, mis tingis Kaitseliidu taasloomise ja muutus oluliselt suhtumine raskelt kättevõidetud iseseisvusesse: iga asja eest peab seisma, mitte midagi ei saa võtta iseenesestmõistetavalt. Seda valusam on tõdeda, et Kaitseliit lasti ilma ühegi vastuhakuta 1940. aastal likvideerida. „Kas see võis tulla sellest, et eestlane oli liiga riigikuulekas ja oma võimule truu või oli selleks muu põhjus, see on mõttekoht”, ütles raamatu autor Merike Jürjo
Kui Kaitselliidu moodustavad peaasjalikult just vabatahtlikud, siis praeguse tegevusperioodi ja eelmise vahel, on ka suhtumises ja igapäeva tegemistes üksjagu erinevusi, mida tänapäeval ei kujutaks ette. Niipalju oleme õppinud ja arenenud, kuid on ka selliseid asju, millest võiksime võtta õppust ka praegu. Kui distsipliini osas on reeglid sarnased, näiteks kasvõi püssiga „rumaluste tegemise” ja alkoholi tarvitamisel väljaõppes/õppustel, mille suhtes kehtib sisuliselt nulltolerants, siis süstemaatiline isamaaline kasvatus Kaitseliidus ja riigis tervikuna on just see, mis neid kahte perioodi tuntavalt eristab. Just suhtumise osas, rääkides kaitsetahtest või põhiväärtustest, on meil teisest Kaitseliidu tegevusperioodist 1924-1940 üksjagu õppida. Osalus riigikaitses elanike hulgas läbi Kaitseliidu tegevuse, oli toona muljetavaldav. Kuigi riiklik tugi tuli alles 1929. aastal, mis peale „vaikiva ajastu” tasahilju langes, saadi ikkagi hakkama. Kui Kaitseliit riigilt rahalist tuge sai, läks seegi vaid malevatele, malevkonnad majandasid end täiel määral ise. Siinpuhul oli märkimisväärne roll Naiskodukaitsel, kes aitas meestele raha korjata kas väljaõppeks või kasvõi relvade soetamiseks, korraldades loteriisid, üritusi, kontserte, balle jpms.
[ℹ️] Kuid erisusi ja sarnasusi on veel teisigi. Selleks, et paremini teada saada, mida see põnev ja vastuoluline Kaitseliidu tegevusperiood 1924-1940 endas sisaldas, soovitame huvilisel see raamat soetada Kaitseliidu poe kaudu: https://www.kaitseliidupood.ee/et/c/raamatud-ja-lauamangud