Kaitseliidu loomisel, 20. saj 20-30.datel, olid naised peamiselt Naiskodukaitse ridades nn tagalategevuste rollis- söögitegijad ja sanitarid. Kaasajal on naiste roll Kaitseliidus muutumas. Naisi on Kaitseliitu juurde tulnud ja neid näeb mitmetes jagudes relva kandmas ja ka kaevikuid kaevamas, sh pikkadel õppustel osalemas. Seega, mida teeb naine tänases Kaitseliidus ja milliseid võimalusi KL naistele eneseteostuseks pakub ?
Viru maleva staabis on üksjagu naisi, kes töötavad nt personaliosakonnas, referendid on valdavalt naised, samuti paljud erinevad tugiteenuste pakkujad jne. Loomulikult on naised NKK juhtivates rollides ja sisuliselt ju kogu nende organisatsioon naistest koosnebki. Ka eriorganisatsioonide, nagu Kodutütred ja Noored Kotkad instruktorid ja eestvedajad, on peamiselt naised. Samuti on tublisid naisi palju ka vabatahtlike seas ja seda mitte ainult NKK tegevust arvesse võttes. Näiteks Viru maleva kergejalaväekompaniis ühes rühmas, on terve jaotäis vahvaid naisi, kes meeste kõrval õppustest usinasti osa võtavad ja nt laskmises nii mitmele mehele “silmad ette teevad”. Õppustel osalenud naistel polnud mitte ühtegi asja, millega nad hakkama poleks saanud ja ülesanded täidetakse alati reipalt. Ühest nendest naistest järgnevalt juttu tulebki.
Igapäevaselt Rakvere Haiglas radioloogiatehnikuna töötav Kristiina Koor leiab aega käia jaoõppustel, koolitustel ja nii mõnelgi suuremal õppusel. Ta on NKK Viru ringkonna Rakvere jaoskonna meditsiinigrupi liige, revisjonikomisjoni liige, kuulub veel kultuuri- ja avalike suhete gruppi. Läinud aasta augustikuus, valiti ta NKK meditsiini erialagrupi juhiks. Pealehakkamist ja tahtmist tal jagub. Tema motoks on, et õpetades teisi, õpid ka ise. NKK ja KL üldiselt on sellised organisatsioonid, kus õpid nii uut kui varem omandatud teise nurga alt kasutama. Ja tegelikult, iga kodanik võiks mingil moel panustada riigikaitsesse. Kristiina puhul on see siis NKK.
Kristiina Koor astus Kaitseliitu ja Naiskodukaitsesse 3,5 aastat tagasi. Huvi militaarvaldkonna vastu tekkis tal varem ja seda tänu oma pojale, kes käis Frontline Eesti MTÜ korraldatud üritustel. See klubi, millest ligi 2/3 on kaitseliitlased, panustab ajaloo talletamisele läbi erinevate ürituste korraldamise, on selleks siis erinevad näidislahingud (Vabadussõda, II Maailmasõda, metsavendlus jms), näitused, filmides osalemine. Kristiinal, kes nendel üritustel oma poega saatis, tekkis endalgi huvi elava ajaloo vastu ja selle loogiliseks jätkuks oli NKKga liitumine. Muideks, sellele sammule aitasid kaasa Harju Maleva naised, kes Kolga mõisas toonasel Ekströmi marsil tegevustelgiga väljas olid. Kristiina on Frontline Eesti MTÜ-s ainuke naisliige, samuti üks vähestest “virukatest” ja talle teadaolevalt ainus reenactinguga tegelev naiskodukaitsja terves Eestis. Ka sõjaajalooklubis on tal sarnased ülesanded nagu NKKs.
Lisaks sellele, et Kristiina on osaline nii ajaloolises kui kaasaja militaarses elus, on tal veel mõned hobid, mille jaoks, tõsi küll, jääb aega napiks. Oma vanaema eeskujul oskab ta nii kududa, kui ristpistes pilte ja patju teha. Kui esimest saab vabadel hetkedel ikka pidevalt teha, siis ristpiste jaoks on vaja rohkem aega ja kannatlikkust. Lisaks käib ta ka rahvajooksudel, tavadistantsiks 10 km, korra on proovitud ka 21,5 km. Suure loomasõbrana on tal koer Darma ja 3 kassi. Elades maapiirkonnas metsas, rakendab Kristiina kõike KL õppustel õpitut edukalt ka kodustes oludes Nälga, külma ja pahategijaid ei karda ning kodu on ka soe.
29. jaanuaril toimus Kolga mõisas järjekordne MTÜ Estlander üritus Hõimumarss 2022, milles lõi kaasa ka Frontline Eesti MTÜ. Viimastel aastatel covid-19 tõttu ära jäänud talvine sündmus tõi kokku palju rahvast. Kristiina sõnul said huvilised matkata Lahemaa rahvuspargi ja Viru raba aladel 7, 15, 30km distantsidel, toimus näitus-müük ja pakuti üritusest osavõtjatele maitsvat toidupoolist. Päeva kulminatiivseks hetkeks kujunes näidislahing, milles ka Kristiina osales. Lahingus kasutati omatehtud ajastutruud vormiriietust ja soetatud relvi, osavõtjaid oli 6-st riigist ning tegemist oli Eesti ja Soome sõjaajalooseltside koostööga. Varasem Ekströmi-nimeline marss, millest Hõimumarss on välja kasvanud, on pühendatud Eesti Vabadussõjale ja Eestit toetanud Soome vabatahtlike rügemendi rootslastest komandörile kolonel Martin Ekströmile, kelle juhitud väeosa võttis osa Viru rinde lahingutestki.
Kaasaaegne Kaitseliit pakub mitmekesist tegevust nii meestele, aga ka naistele, poistele ja tüdrukutele. Kel tekkis huvi, soovib oma vaba aega jõudumööda panustada ka riigikaitsesse, siis edasise info leiate siit: https://viru.kaitseliit.ee/et/astu-kaitseliitu . Tere tulemast!