Teksti suurus:
A A A

Naabrivalve ehk võimalus igaühel meist luua turvalisust oma kogukonnas

22.06.2022
Nädalapäevad tagasi, käis Viru maleva pealik Jaanus Ainsalu Viru-Nigulas, kus toimus kohalike initsiatiivil korraldatud Naabrivalve teemaline seminar. Väga aktiivne ja tubli Viru-Nigula kogukond, on turvalisuse teemat isekeskis arendanud juba aastaid. Jaak Leppik, kes on kaitseliitlane ja aktiivne kogukonna vedur, on koolitusi kaasmõtlejatega korraldatud erinevatel teemadel, sagedasteks külalisteks PPA, aga ka Eesti Naabrivalve (https://naabrivalve.ee/naabrivalve/uhingust/), samuti Pääste jt. Juttu on olnud tuleohutusest (nt korstna turvalisest pühkimisest), naabrivalvest, liiklusturvalisusest, lähisuhtevägivallast, korrakaitsest jms teemadel.

Pealik Jaanus Ainsalu tõi välja väga lihtsaid asju, just tavakodaniku pinnalt, kuidas igaüks saaks hakkama ohuolukorras, alates kasvõi 7 päeva varude soetamisest (Ole valmis äpp -https://www.naiskodukaitse.ee/OLE_VALMIS_3680) , vajaliku veevarustuse tagamisest, aga ka elektrienergia kindlustamisest (soetades generaatoreid, erineva võimsusega akusid jne). Pealiku sõnul on Viru-Nigula oluline koht Lääne-Virumaal, asudes maakonna idapiiril. Võrgustikuline koostöö ja igaühe oma vastutus on see, mis aitab kogukonnas turvalisust tagada. Viru-Nigula on selles osas teinud väga palju ära. Tavaliselt, ega väga ennem ei mõelda, kui mingi kriis on ukse ees. Kuid just talupojatarkus peaks panema meid tegelikult ennetama neid riske, nii jääb „tulekahju kustutamine“ minimaalseks. Selleks on vaja kõigepealt aeg maha võtta ja rahulikult asjad läbi mõelda, et mida igaüks meist saaks enda ja teiste (kogukond) turvalisuse tagamiseks ära teha.

Teine teema, mille pealik välja tõi, on info liikumine ja selle liigutamine ohuolukorras. Selleks on mitmeid vahendeid (nt raadio, raadiosaatjad jms) ja mida nutikam on elanik ise, seda rohkem võimalusi õige info saamiseks ja jagamiseks tal on ka siis, kui pole nt elektrit, TV/raadio/telefon side muu maailmaga maas jne. Samuti, reaalse ohu korral, on olemas ka veel lihtsamaid viise, kuidas pahalasi eksitada selleks, et võita aega ja aidata meie omadel jõustruktuuridel tööd teha. Loovus on asi, mis paneb inimese õiges suunas tegutsema, hirm aga, tuleb eelnevalt vabaks lasta ning aitab meid selles tegevuste eelnev süsteemne läbimõeldus.

Mida Naabrivalve meile annab ?
Lühidalt: see on sotsiaalne kapital, mis annab võimaluse ja oskuse maandada erinevaid turvalisusega seotud riske eos indiviidi ja kogukonna tasandil ning aitab ohuolukorras adekvaatselt käituda. Seminaril toodi heade näidetena eeskujuks nt Taani ja Iirima tegutsemismudelid antud teemadel. Kogukond on seda turvalisem, kui vastutustundlik on iga tema liige, kuid ka organisatoorselt on vaja teha koostööd: elanik, KOV, PPA, Pääste, sh ka Kaitseliit. Kes aga seda veab ? Tavaliselt oodatakse, et keegi tuleb ja teeb. Selliselt paraku ei juhtu tihtipeale midagi. Seega, kel vähegi on see teema oluline, võib olla oma kogukonnas just ise see vedur, kes teised enda ümber koondab ja teema käima lükkab. Ehk siis, „turvalisus algab meist endast“ ja parem tulemus saavutatakse siis, kui teha seda süsteemselt ja pidevalt arendatavas koostöös. Seega: hooli, märka, reageeri !