Kaitseliitlasest naispoksija ehk tahtejõud on kõige alus

Metamorfoos kaitseväe ajateenistuses ehk „ma armastan vihma ja koledat ilma„
Tõesti, Kaitseliit on täis põnevaid inimesi, kelle tee selle organisatsiooni jõudmiseni, on olnud väga erinev, sh ka igaühe pealisidee või see „tabamatu miski“, mis koputab ühel hetkel südamele, öeldes, et nüüd on aeg panustada riigikaitsesse. Karin pole selles loos sugugi erand, samas on ta siiski üks neist vähestest naistest, kes on läbinud eelnevalt kaitseväe ajateenistuse. See annab talle eelise nii mitmelgi moel, saada hästi hakkama erinevate väljakutsetega, mida elu pakub, sh Kaitseliidu ridades.

Karin, kui liitus malevaga, soovis koheselt panustada väljaõppetegevusse. „Kaitseliiduga liitusin 2021. aasta novembrikuus. Tegelikult juba suvel täitsin ankeedi ja saatsin ära kui ajateenistusest reservi määrati ning olin üsna kannatamatu, et millal juba saaks tegutseda. Kuna muud tegevust on ka palju juurde tulnud, siis aastaga pole ehk niipalju jõudnud teha, kui algselt lootsin, aga siiski olen jõudnud tänavu läbida lisaõppekogunemise Okas22, käinud erinevatel õppekogunemistel ja kevadel Rakveres toimunud üritusel Motokärts.

„ Kaitseväe ajaeenistuse (mis on tänaseni naistele vabatahtlik!) läbisin vahipataljonis 2020/2021, olin sõjaväepolitseis. Mulle väga meeldis see eriala, tahtsin seda ja saingi sinna. Seal õppisime nuia kasutama, käsi rauastama, isiku turvakontrolli tegema ja palju muud põnevat. Mulle tohutult meeldis see erialane õpe, aga mis ehk minu kärsitu loomusega kokku ei sobinud, olid igasugused valved, patrullid ja ootamised, mida varjutas lisaks pidev magamatus“, muigas Karin teenistusaega lõbusalt meenutades.

„Aga kokkuvõttes oli see kasulik käik. Need 11 kuud andsid mulle tohutu pagasi kaasa ja panid elu hoopis teise pilguga vaatama. Ma ei karda enam vihma, ma armastan vihma ja koledat ilma, sest vihmas ja külmas kõndimine ei saa olla hullem kui laussajus valvepostil istuda 6h või loksuda -20° 4tundi autokastis. Elu on tegelikult tohutult lihtne“, jäi Karin kaitseväe ajateenistuses kogetuga rahule. 

Teekond poksini
„Ja see distsipliini ja rutiiniarmastus,mis ma teenistusajast sain... Usun, et seda kõike oli vaja, et mõista kui väga ma tegelikult poksi enda ellu vajan ja kui tohutult palju on vaja selle kallal tööd teha“, tõi Karin sisse paralleeli oma uue armastuse ehk poksiga.

„Põhikooli ajal Tapal elades tegelesin käsipalli, kergejõustiku ja rahvatantsuga. Ametikooli minnes tekkis aga huvitegevuses paus, kuna läksin teisi kooli ja ärkasin vara, jõudsin hilja koju, siis lihtsalt ei jaksanud ja polnud veel seda enesedistsipliini piisavalt. Poksi leidsin ma enda jaoks täiesti juhuslikult. Lõpetasin 2018. aastal kooli, millele järgnes ligi aastane „eneseotsimise aeg“. 2019 suvel tutvusin juhuslikult ühe poksitreeneriga, pool aastat hiljem aga tegin temaga esimese proovitrenni. Armusin sellesse spordialasse sisuliselt esimesest silmapigust. Kui enne seda, ootasin tööpäeviti nädalavahetusi, et klubisse minna sõpradega, kuid peale tutvumist poksiga, ootasin ma, et nädalavahetused kiiremini mööduksid ja ma lõpuks spordisaali saaksin minna“.

Kuidas karastus Karin ehk tahtejõud on kõige alus
„Täistreeningutega poksis alustasin jaanuaris 2020, kuid juulist 2020 kuni juuni 2021 läbisin kaitseväeteenistuse. Meenutan, et kogu see periood määras käitumisreegleid meil ju covid-19, saalid oli vahepeal suletud, ei saanud trennis käia, linnaload olid keelatud, ei saanud jälle trenni minna jne. Poksikogemust oli aga mul napilt 4kuud ja teenistuses olles sain iseseisvalt treeninutega alustada alles poole teenistusaja pealt. Püüdsin kuidagi ise midagigi teha: tegin trenni igal õhtul kui vähegi aega, kuid saali naastes selgus, et olin valesti harjutanud - kogu iseseisev töö oli tehtud justkui tulutult. Soovisin kiirelt treeningutele naasta, aga paraku tuli järjest mitmed vigastused ja muud tervisehädad, millest ma taastusin alles 2022. aasta märtsiks.

Kuid kõigele vaatamata, taastumisperioodile järgnes intensiivne treeningperiood: 3x nädalas erialaseid treeninguid, lisaks erinevad jõu- ja vastupidavuse treeningud tööpauside ajal. Ja tasuks krooniti Karin tänavu oktoobris Eesti poksimeistriks kaalukategoorias kuni 54kg. „Seega julgustan kõiki oma mugavustsoonist välja astuma ja proovima uusi asju“, ütles Karin.

Üleskutse Karinilt tulevastele kaitseliitlastele
„Ma soovitan kõigile, keda vähegi huvitab riigikaitse, liituda kindlasti Kaitseliiduga. Minu arvates, see pingutus on seda väärt. Siin leiad SA uusi tuttavaid ja sõpru, saad eluks kasulikke kogemusi. Kompaniis, kuhu kuulun, on mõnus ja sõbralik õhkkond. Vabatahtlikud, kes siin on, panustavad oma vaba aega millegi olulise nimel, armastades seda, mida nad siin õpivad ja õppekogunemistel teevad. See on koht, kus päriselt toimubki koostöö ja kõige paremal tasemel üksteisega arvestamine“.