Teksti suurus:
A A A

3. jaanuaril tähistati Eesti Vabadussõja relvarahu 104. aastapäeva

12.01.2024
Mälestusüritus algas kõikjal üle Eesti vaikuseminutiga, millega austati Eesti Vabadussõjas langenuid. Kaitseliidu Kirde maakaitseringkonna pealik kolonelleitnant Jaanus Ainsalu ja ringkonnaveebel Ott Sepp asetasid pärja Siivertsis, Eesti Kaitseväe kalmistul. Rakvere linnas mälestatati Vabadussõjas võidelnuid pärgade asetamisega Vabadussõja ausamba juures, kus mälestuspalve luges Viru maleva kaplan Tauno Toompuu, pärja asetas major Meelis Kütt. Lääne-Virumaal asetati kaitseliitlaste poolt pärjad ja küünlad nii Rakveres, Tapal kui ka mujal.
Eesti Vabadussõda kestis ajavahemikus 28. november 1918 kuni 3. jaanuar 1920 Nõukogude Venemaa ning 1919. aasta juunis ja juulis Landeswehri vastu. Vabadussõjas osales Eesti poolel lisaks liitlasvägede sõduritele ja paljudele vabatahtlikele kokku 74 505 võitlejat. Eesti väed kaotasid Vabadussõjas üle 6000 inimese, neist 3588 otseses lahingutegevuses. Vabadussõja tulemusel tõrjuti Punaarmee Eestist välja ja Tartus sõlmitud rahulepinguga 2. veebruaril 1920, tunnustas Nõukogude Venemaa Eesti riiklikku iseseisvust.

Piltide autorid: Kristel Mänd (Rakvere linnas)
- Mälestusüritus Siivertsis Kaitseväe kalmistul: https://m.facebook.com/story.php?story_fbid=763260042494850&id=100064325846536
- Mälestusüritus Tapa linnas: https://www.facebook.com/photo?fbid=761922119305421&set=pcb.761922562638710