17. veebruaril möödub 33. aastat Kaitseliidu taastamisest

Kaitseliidu „teine tulemine“ algas kaks nädalat peale bolševike mässukatset 1. detsembril 1924. 17. detsembril 1924 kehtestas kindralleitnant Johann Laidoner Kaitseliidule ajutise põhikirja, millega kutsuti Kaitseliit taas ellu. 2. veebruaril 1925 kinnitas Vabariigi Valitsus Kaitseliidu uue põhikirja, millega määrati kogu Kaitseliidu juhtimine ja tegevus. Siia kõrvale tekkisid ka Kaitseliidu kõrvale Naiskodukaitse, Noored Kotkad ja Kodutütred. 17. juunil 1940 tulid NSVL väed Eestisse. Samal päeval saadeti malevatesse käsk Kaitseliidu relvad kokku korjata ja ära anda. Algas Kaitseliidu likvideerimine. 27. juunil 1940 andis Vabariigi President välja Kaitseliidu likvideerimise seaduse. Kaitseliidu varad  (Kaitseliit oli enne 1940 aastat Eesti Evangeelse Luteriku Kiriku järel teine maa- ja kinnisvara omanik Eestis) läksid Eestimaa Kommunistlikule Parteile. Kaitseliidu kardetavust näitas seegi, et esimestena likvideeriti NSVL repressiivorganite poolt just Kaitseliidu ohvitserid.
 
Kaitseliidu „kolmas tulemine“ sai alguse 17. veebruaril 1990 Järvakandis, kus organisatsioon taasloodi.  Juba varem olid omaalgatuslikus korras üle Eesti tekkinud Kaitseliidu üksusi või klubisid, mis olid sama eesmärgiga (näiteks Otepääl toimetas kohalik initsiatiivgrupp 1989. aastal). Rakveres moodustati Kaitseliidu üksus 16. jaanuaril 1990. Kaitseliidu taasloojad olid seotud kas muinsuskaitseseltsi või kodanike komiteedega. Kaitseliidu taasloojatest tasub kindlasti ära märkida Kalle Eller´i, paljuski kelle initsiatiivil otsustati liita üksused ja taastada Eesti Kaitseliit. 17. veebruril 1990 Järvakandi kultuurimajas kella 12.07-ks kirjutasid 125 inimest alla ühisele dokumendile, millega taastati Eesti Kaitseliit kui üleriigiline organisatsioon. Rapla volikogu esimehe hr. Saare ettepanekul valiti koosoleku juhatajaks toona just Kalle Eller.
 
Mida otsustati Eesti Kaitseliidu Konverentsil ?
Eesti Kaitseliidu konverents otsustas 17. veebruaril 1990 a Järvakandis:
1. Taasluua eesti Kaitseliit
2. Seoses okupatsiooni tingimustega ja sellega, et Eesti Vabariigi seaduslik valitsus ei ole võimeline oma võimu teostama, peatada eesti Kaitseliidu  1931. aastal kehtestaud põhikiri ja vastu võtta ajutine põhikiri.
3. Moodustada Eesti Kaitseliidu Keskkogu valimisteni Kaitseliidu ajutine juhtimiskeskus, soovitada juhtimiskeskusele Vanematekogu kandidaadid.
Vanematekogusse valiti: Anneli Ammas
                                       Juhan Kõdar
                                       Jaanus Paal
                                       Ants Raudsepp
                                      Valdur Raudvassar
                                      Tõnu Saar
                                      Ülo Uluots
                                      Jaak Unt
4. Tagada Eesti Kongressi saadikute valimiste kaitse.
Eesti Kaitseliidu juhtimiskeskuse liikmed: K.Eller; P.Ilus ja M.Kingo
Taastatud Kaitseliidu ülemaks valiti Kalle Eller
Selle otsusega sai Kaitseliidust esimene Eesti Vabariigi aegne taastatud institutsioon.
17. märtsil 1990 moodustati Ida -Viru lippkond ja 2. aprillil 1990 a Lääne-Viru lipkond. Kokku moodustasid nad Viru -Maleva. Viru maleva ajaloost saab lugeda siit: https://viru.kaitseliit.ee/et/viru-maleva-ajalugu-14179
 
Muljeid Kaitseliidu kongressist
Kokkutulnutel oli palju küsimusi, osa jäigi toona vastuseta. Kõigile oli aga selge, et koondumine ühtsesse üle-eestilisse vabatahtlikest koosnevasse riigikaitselisse organisatsiooni, on vajalik. Kaitseliidu taasloomine oli kaudses mõttes justkui „Kalevipoja ärkamine“. Kalle Elleri isepäisus ja puhteestlaslik jonnakus päästis organisatsiooni politiseerumisest (viide ERSP ja Kodanike Komitee omavahelistele eriarvamustele) ja on apoliitiline kuni tänapäevani. Seega otsustati, et kuni Eesti Vabariigi valitsuse moodustamiseni, allutatakse Eesti Kaitseliit eksiilvalitsusele, seda sõjaministri Jüri Toomepuu vahendusel. Kaitseliit muutus ühtäkki populaarseks, väga paljud soovisid anda oma panuse. Värsked liitujad leidsid Kaitseliiduga liitumisel, et Isamaa kaitsmine pole pelgalt tänavale tulek, vaid alaline valmidus ja tegutsemine. 28. aprillil 1992. aastal arvati Kaitseliit Eesti kaitsejõudude koosseisu.
 
„Kaitseliidu vaim“, mille sümboliks on Põhjakotkas, katab tänaseks kogu Eesti. Ta on tegelikult üks väheseid Teise Maailmasõja eelse Eesti Vabariigi olulisi väärtusi, mida on õnnestunud tänaseni säilitada ning üsna ehedalt originaalilähedasena ja elujõulisena. Hoidkem ja arendagem Kaitseliitu koos edasi!
 
Eesti eest surmani.
Kpt Ants Silm Kaitseliidu taastajaliige ,taastatud Viru maleva esimene pealik.