Aruküla punkrilahingu 80. aastapäeval püstitati kunagises lahingu toimumispaigas mälestuskivi

Täna, 7. juunil püstitati Aruküla punkrilahingu 80. aastapäeval lahingu toimumispaigal mälestuskivi, millega tähistati Eesti metsavendade ajaloos ühte edukamat lahingut, mis lõppes metsavendade võidu ja piiramisrõngast väljamurdmisega.

“Tegemist oli ühe pikima metsavendade lahinguga, mille tulemusel tõrjuti kõik vastase ründekatsed tagasi ning pääseti sellest lahingust eluga. Hiljem, saadi mehed kätte teises kohas ja lasti patareis maha. Tänane mälestuskivi paigaldamine, on märk sellest, et meie kohustus on jäädvustada nende inimeste mälestust, kes on võidelnud ja seisnud Eesti vabaduse eest,” ütles, Eesti Akadeemilise Sõjaajaloo Seltsi juhatuse liige Aart Nõmm.

Kõnesid pidas riigikogu liige Anti Poolamets, Väike-Maarja vallavanem Indrek Kesküla, riigikogu liige ja Vinni vallavolikogu esinanine Evelin Poolamets, Viru maleva pealik kolonelleitnant Marek Värk ja ürituse korraldaja, Eesti Akadeemilise Sõjaajaloo Seltsi juhatuse liige Aart Nõmm.

Informatsioon selle punkri asukoha kohta, koguti põlvest põlve ja erinevaid teid pidi, milles olid osalised ka kaitseliitlased. “Selle koha avastasime tänu kaitseliitlasele Tiit Vaidele, kuna mina uurisin ajalugu tema onu Ernst Vaide kohta. Olin varasemalt seda kohta juba mitu aastat otsinud,” ütles Aart Nõmm.

“Kaitseliitlane ja jahimees Matt Ants edastas info selle paiga kohta mulle ligi 30. aastat tagasi. Käisime ka siin kohapeal, toona oli männimets palju hõredam kui praegu, aastaid hiljem tuli see teema taas jutuks, “ ütles Kaitseliidu Viru maleva liige Tiit Vaide.

Proua Laine Kurves, kes on Aruküla punkrilahingus osalenu, metsavend Karl Moori tütar, oli mälestusürituse korraldajatele väga tänulik, et see koht ülesse leiti ja mälestuskiviga tähistati. “Olen mälestusi jaganud ka oma lastega, kes teavad sellest ja kannavad lugu edasi ka teistele, ütles proua Kurves.

Peale Aruküla punkrilahingu mälestuskivi paigaldamist, suunduti Põlula mõisa piirkonda metsavend Ernst Männiku hukkumispaika, mis tähistati sildiga. Metsavend Ernst Männik, kes oli tuntud ka kui rühma “pealik”, hukkus 4. juunil 1946. aastal NKVD sõduritega peetud tulevahetuses, olles tol hetkel punkris üksinda.

Aruküla punker oli maa sisse ehitatud kiviehitis, mille laskeavad asetsesid maa peal: igasse ilmakaarde üks laskeava, kus neli meest said korraga hoida kogu perimeetril silma peal ja vajadusel tulistada. Punkri peale oli punutud ka traadist võrk, kuhu ei saanud granaati sisse visata.

Kirjastaja Valdek Kiiveri andmetel ulatus Virumaa metsavendade arv aastatel 1944–1953 tuhande meheni. Mitmed neist tegutsesid ka endise Küti valla külades ja metsades. Eesti tehnikateadlase ja ajaloolase Jaak Pihlau (1937–2014) andmetel peeti Eestis aastatel 1945–1955 metsavendade ja julgeolekuüksuste vahel vähemalt 17 üle kahetunnilist lahingut.

Virumaa kuulsaim ja pikim, Aruküla lahing, toimus 11. märtsil 1946. aastal. Aruküla ümbrusest pärit neli metsavenda, Mihkel Juhkami (1885) ja Heino Juhkami (1915) Roela vallast Saara külast, Karl Moor (1906) ja Leopold Moor (1923), Mihkel Juhkami õepoeg, pidasid hästikindlustatud lahingupunkris vastu terve päeva. Ööseks jätsid venelased punkri ümber valve. Mehed roomasid punkrist välja, läbi lume roomates pääsesid nad piiramisrõngast. Metsavendade ja Nõukogude karistusvägede vahel toimunud lahingud olid selgeks tõestuseks, et vabaduse nimel on eesti mees ja eesti naine võimelised vastu seisma ülekaalukale sõjalisele jõule.

Pildid: https://www.flickr.com/photos/194169181@N05/albums/72177720334064695

Jaga postitust